Teleskoop on optiline instrument, mis kasutab kaugel asuvate objektide vaatlemiseks objektiive või peegleid ja muud optikat. See kasutab valguse murdumist läbi läätse või nõguspeeglist peegelduvat valgust, et siseneda väikesesse auku ja koonduda pildistamiseks ning seejärel läbida suurendusokulaari, mida tuntakse ka kui "selgeltnägijat".
Teleskoobi esimene ülesanne on suurendada kaugemate objektide avanemisnurka, et inimsilm näeks detaile väiksema nurkkaugusega. Teleskoobi teine funktsioon on saata inimsilma objektiiviläätse poolt kogutud pupilli läbimõõdust palju jämedam (kuni 8 mm) kiir, et vaatleja näeks nõrku objekte, mis varem olid nähtamatud.
1608. aastal komistas Hollandi optik Hans Liebersch kahe objektiiviga, mis nägi selgelt kaugeid objekte, ja ta sai inspiratsiooni ehitada inimkonna ajaloo esimene teleskoop. 1609. aastal leiutas itaallane Florentine Galileo Galilei 40x topeltpeegliga teleskoobi, mis oli esimene praktiline teleskoop, mis võeti teaduslikku kasutusse. Pärast enam kui 400 aastat kestnud arengut on teleskoop muutunud üha võimsamaks ning vaatluskaugus aina kaugemaks.