Peamine erinevus refraktor- ja reflektorteleskoopide vahel seisneb selles, kuidas nad valgust koguvad ja fokuseerivad:
Refraktorteleskoop:
Refraktorteleskoop kasutab valguse kogumiseks ja fokuseerimiseks läätsi.
Tavaliselt on sellel pikk suletud toru, mille ees on objektiiv, mis kogub valgust ja moodustab okulaari juures kujutise.
Objektiivilääts murrab (painutab) valgust, viies selle fookuspunkti fookusesse.
Refraktorid on tuntud kvaliteetsete ja teravate kujutiste pakkumise poolest ning apokromaatilise või ED (eriti madala dispersiooniga) klaasi kasutamisel mõjutavad neid vähem kromaatiline aberratsioon.
Need on üldiselt kompaktsemad, vähe hooldust vajavad ja sobivad hästi taevaobjektide, näiteks Kuu, planeetide ja kaksiktähtede vaatlemiseks.
Reflektor teleskoop:
Reflektorteleskoop kasutab valguse kogumiseks ja fokuseerimiseks peegleid.
Tavaliselt on sellel avatud toru disain, mille allosas on esmane peegel, mis kogub ja peegeldab valgust.
Esmane peegel peegeldab valgust sekundaarsele peeglile, mis seejärel suunab valguse okulaarile, kus kujutis tekib.
Reflektoritel on tavaliselt suuremad avad ja need sobivad hästi süvataeva vaatlusteks, nagu galaktikad, udukogud ja täheparved.
Tavaliselt on need suuremate avade puhul kuluefektiivsemad kui refraktorid.
Helkurid võivad kannatada teatud optiliste probleemide, näiteks kooma all, ja võivad vajada aeg-ajalt kollimeerimist (peeglite joondamine).
Nii refraktor- kui ka reflektorteleskoobidel on oma eelised ja puudused ning valik nende vahel sõltub teie eelistustest, eelarvest ja nõuetest. Otsuse tegemisel tasub kaaluda selliseid tegureid nagu objektide tüüp, mida soovite jälgida, teisaldatavus, hooldusvajadused ja eelarvepiirangud.